Lapsepõlv ja unistused

Minu kunagine klassijuhataja ütles: „Õnnelikud on need inimesed, kes hoiavad liivakasti võimalikult kaua enda lähedal.“ Tema jutus on iva.

Meis kõigis on peidus see laps, kes kipub argipäeva rutiini ära kaduma. Olles ise ema on fantastiline võimalus jälgida, kuidas väikene inimene end väljendab. Tunneb rõõmu pisimast õnnestumisest ja näitab siiraid tundeid kui miski ei lähe päris nii, nagu tema arvates peaks. See on oskus ja julgus, mille jätame tihti lapsepõlve maha, aga mida on hea uuesti õppida. Viibida unistustes, nautida ja naerda- üle mõtlemata. Väljendada end siiralt. Unustada end hetkesse.

Mina ise olen suur unistaja ja tihti idealist. Mingil eluetapil on meie ümber olev igapäevane müra nii suur, et sinna on lihtne ära kaduda ja selle müraga lihtsalt kulgeda. Siis jälle tekib hetkeks vaikus, kus on võimalik end kuulata. Valime kas seda teha või lasta vaikus mööda ja müral end edasi kanda. Unistamine on imevahva tegevus ja olen tõdenud, et tõelistel unistustel on kombeks realiseeruda, lihtsalt teinekord natuke erinevalt kui seda oma peas ette kujutasime. Seetõttu on lihtne nende täitumist mitte märgata.

Mõned aastad tagasi tekkis mõte teha mängumaa. Tookord jäi see siiski vaid mõttetasandile. Aga nagu öeldakse, kõik tuleb omal ajal. Kui see sama mõte ikka ja jälle tagasi tuli, valisin seda mitte ignoreerida. Mõte hakkas teostuma. Kuna selleks ajaks oli idee juba nii küps, et tuli vaid otsida sobivad ruumid ja kõik asjad, mis peas välja mõeldud ka reaalselt üles leida. Mõnikord tuleb inimestega lihtsalt rääkida ja mis peab, see tuleb. Olin tihti külastanud üht väga lahedat mänguasjapoodi Tartus, sealt olin saanud enda lastele väga ägedaid mänguasju ja alati leiab sealt midagi toredat ja asjalikku kinkimisekski. Ühel korral kui olin jälle Naerupauna läinud, et sealt pisikesele sõbrale kingitus valida, rääkisin poe perenaisele Katile, et plaan on avada mängumaa Tartus ja et valin nende poekesest mõned mänguasjad. Tuli välja, et enamus mänguasju ja mänge on võimalik sealt saada. Ja siis läks lahti. See põnev valimisprotsess. Sirvides õhinal läbi katalooge ja leides endas jälle üles see sisemine laps, super! Ja kui kõik need ilusad ja vinged mängud kord kohale jõudsid ja pakke avama sai hakata, olid justkui kõik lapsepõlve sünnipäevad ja jõulud korraga uuesti tulnud.

Nii ta valmis saigi, mõned aastad unistamist ja paar kuud tihedat tööd ja otsimist. Ja kui jagatud mure on pool muret, siis jagatud rõõm on topelt rõõm. Seda tuli meiega jagama toatäis häid inimesi . Tore oli näha, et nii mõnigi täiskasvanu mängust siiralt haaratud oli. Lastest rääkimata. Nublu mängumaa idee on tuua kokku suured ja väikesed mänguhuvilised hubaselt ja lõbusalt aega veetma. Unista. Teosta. Usu.

Ehtsad ja imelised hetked jäädvustas Katrin Käis.
Mäng ühendab
Eluks vajalik retsept-natuke huumorit ja näpuotsaga lapsikust
Lapse rõõm on vanema rõõm
Mäng on väga väga tõsine töö!
Igas töös leidub alati üks suhrutükk…
Crazix ja Woodix pakkuvad mõttetööd

.